Saneerimine päästis Wermo

Wermo saneerimine lõppes tänavu 27. mail. Vastavalt saneerimiskavale tasus ettevõte 33 kuu jooksul võlausaldajatele graafiku alusel võlad. Saneerimismenetluse algul 3. mail 2012. aastal ulatusid Wermo võlad võlausaldajate ees kokku 1,9 miljoni euroni.

"Saneerimisi on üldse Eestis vähe ja neid, mis õnnestuvad, on eriti vähe," ütles Wermo saneerimisnõustajana tegutsenud Margo Lemetti, advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene partner. "Eduka saneerimise tagab ettevõtte tegevjuhtkonna toimekus ja see, kas omanikud on valmis finantseerima saneerimisprotsessi." Lemetti sõnul on saneerimisel oluline ka ettevõtja julgus alustada protsessiga õigel ajal, mitte liiga hilja.

Põleng muutis seisu pingeliseks

Wermo sai uued omanikud 2010. aasta aprillis, kui AS Tuulis ostis tootmishooned ja seadmed. Suurtele tootepartiidele keskendunud mööblifirma finantsseis polnud kiita, eriti pingeliseks muutus olukord siis, kui 2011. aasta kevadel põles viimistlusliin. Põleng halvas tootmise ligi kuuks ajaks ja ettevõte hakkas tarnetega hiljaks jääma.

"Me saime aru, et vanade lepingutega enam jätkata ei saa," rääkis Wermo nõukogu esimees ja tuumikaktsionär Tõnis Mäerand. "Need lepingud, kus väljamüügihinnad olid alla tootmise omahinna, sai julmalt üle parda heidetud."

Lepingutest lahti ütlemine kukutas Wermo käivet poole võrra ning ettevõte jäi materjalide tarnijatele üha enam võlgu. Samal ajal otsiti uusi kliente ja tegeleti tooteportfelli muutmisega.

"Et madalseis üle elada, otsustasime kasutada saneerimisseaduse võimalusi," lausus Wermo nõukogu liige Priidu Mänd. "Saneerimisseaduse mõte on, et kui ettevõttel on veel lootust, siis anda talle pankrotikaitse, et ettevõte saaks oma kavad ellu viia."

Läbirääkimised ja veenmised

Margo Lemetti sõnul on saneerimisnõustajate põhiülesanne koostada koostöös ettevõtte tegevjuhtkonna ja omanikega saneerimiskava ning see võlausaldajatele nii-öelda maha müüa. "Kava peab olema aus ja läbipaistev ning mitte liiga optimistlik," rõhutas Lemetti. "Muidugi tahavad võlausaldajad saada oma raha võimalikult palju ja ruttu tagasi. Siis sa peadki finantsprognooside alusel näitama, et kui liiga kiirelt ja palju tahetakse, võib küll paar makset saada, aga sellisel juhul ettevõte ei jää ellu. Saneerimise eesmärk on ju ettevõte heasse seisundisse viia." Wermo saneerimiskava toetas 96 võlausaldajast 94.

Wermo juhataja Raul Vene ütles, et saneerimine tähendas tema jaoks pidevat läbirääkimist, veenmist, lubamist ja lubaduste täitmist nii tarnijatele kui ka klientidele. "Kõige tähtsam on planeerimine ja ettevalmistus," rõhutas 13 aastat Eesti kaitseväes ohvitserina teeninud Vene. "Kui ma eelmises töökohas ei planeerinud korralikult ja ei valmistunud ette, sain ma surma. Kui ma siin ei planeeri ja ei valmista ette, läheb ettevõte pankrotti."

Saneerimise ajal keskendus Wermo kahele teemale: kuidas kliente leida ja kuidas efektiivselt toota. Vene möönab, et ta sai palju abi nõukogu kõigilt neljalt liikmelt. Priidu Mänd tegeles finantsküsimustega, puidutööstusettevõtetes erinevaid projekte nõustanud Andres Parik tootmisega, ASi Regio tegevjuht Ülo Säre müügiloogikaga ning Tõnis Mäerand oli peamine finantseerija.

Tulid august välja

Lisaks omanikele aitasid Wermo saneerimisele rahaliselt kaasa pangad, mis võimaldasid ettevõttele teatud ajaks maksepuhkust, ning võlausaldajad, kes loobusid kolmandikust oma nõuetest ning ülejäänu võlast said tagasi 33 kuu jooksul.

"Me tegime kõigile oma tarnijatele liiga ja me ei ole selle üle uhked," lausus Vene. "Küll aga olema selle üle uhked, et me august välja tulime ja ettevõte on kasumis. Tarnijad, kes meiega jätkuvalt koostööd teevad, teenivad pikas perspektiivis oma kaotuse kuhjaga tagasi."

Wermo toodab mööblit vastavalt klientide soovidele, omatoodangu osa on suhteliselt väike. Eksporti läheb veidi üle 90 protsendi toodangust, peamiselt Kesk-Euroopasse ja Skandinaaviasse. Eelmisel aastal oli Wermo käive 2,4 miljonit eurot ja tänavune käibeprognoos on 2,7 miljonit eurot."Plaan on investeerida seadmetesse, mida saab kiiresti ümber seadistada," sõnas Vene. "Klient tahab järjest väiksemaid partiisid saada. Väike partii tähendab seda, et teeme kliendile 30-50 mööblieset."

Suuromaniku Tõnis Mäeranna kinnitusel investeerivad nad tänavu seadmepargi uuendusse umbes 200 000 eurot.

Kommentaarid

Aare Laanemäe, viimistlusmaterjalide tarnija ASi Syntema tegevjuht:Olen näinud 20 aasta jooksul küllalt ettevõtteid, mis lähevad pankrotti, ja kus omanikud kandivad julmalt vara välja. Wermos oli näha, et omanikud soovivad saneerimisprotsessi tulla omapoolse finantseerimisega ja see oli hea märk. Wermo tegevjuhtkond nägi tohutult vaeva, et tarnijaid protsessi kaasa tõmmata. Tegevjuhtkond peabki pingutama, sest kui sa ise vaeva ei näe, siis ei juhtu midagi.Mina usku Wermosse ei kaotanud. Ei saa ju lükata kraavi ettevõtet, mille kraaviminekut saab vältida. Saneerimine on mõnes mõttes nagu mäng ja seekord olid ausad mängijad laua taga, keegi ei teinud sohki. Minu jaoks oli väga huvitav jälgida, kuidas Wermo sellest asjast välja tuli.Raul Vene, ASi Wermo juhataja:Kohus viivitas saneerimismääruse teatamisega ja see tekitas meile paksu pahandust. Kohtunik tegi saneerimisprotsessi algatamise määruse reedel, 3. mail 2012, aga mina sain teada alles esmaspäeva, 6. mai pärastlõunal, et reedel alustati saneerimisega. Reede on meil aga kaubapäev ja kaupa sisse võttes tekitasime tarnijatele ekstra riske. Sest kõik, mis 3. mai seisuga kirjas oli, läks saneerimisse. Tarnijad andsid meile kauba teadmisega, et me tasume neile arve 30 päeva pärast. Nüüd aga pidime neile ütlema, et tegelikult maksame kolme aasta jooksul. See lõi omakorda kiilu suhetes tarnijatega ning kergitas veelgi emotsioone.Tegelikult ka saneerimisprotsessi lõpetamisega oli sama asi. Kohtumäärus tehti 27. mail, aga minuni jõudis vastav info 29. mail peale lõunat.